Eesti füüsikaolümpiaad
Autor:
Oleg Košik
Autor:
Oleg Košik
Selgusid Eesti 71. füüsikaolümpiaadi lõppvooru tulemused
6.-7. aprillil toimus Tartus Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales kokku 52 parimat ainetundjat põhikooli arvestuses ja 69 osalejat gümnaasiumi arvestuses. Võistlejad kutsuti lõppvooru 9. veebruaril toimunud eelvooru tulemuste põhjal.
Võistlejatel tuli lahendada 10 teooriaülesannet ja 2 eksperimentaalprobleemi. Arvestusse läks viis kõrgema punktiskooriga teooriaülesannet ja paremini lahendatud eksperiment.
Kõik ülesanded olid seotud koolis õpitud teemadega, aga lisaks aine valdamisele tuli näidata ka leidlikkust ja loovat mõtlemist. Näiteks tuli põhikooli õpilastel leida, kumba esineb sagedamini, kas täielikku kuu- või päikesevarjutust ja leida esinemissageduste suhe.
Gümnasistid pidid arvutama, kui palju on udu õhust tihedam ning kui kõrgele kerkib pingestatud kondensaatori plaatide vahel elektrit mitte-juhtiv vedelik. Lihtsamate ülesannete eest oli võimalik saada 6 kuni 8 punkti, raskemate eest aga 10 kuni 14 punkti. Maksimaalne võimalik punktisumma oli põhikoolis 66 p ning gümnaasiumis 72 p.
Vaata kõiki ülesandeid teaduskooli lehel: gümnaasiumiülesanded, põhikooliülesanded.
Põhikooli arvestuses võitis I järgu Jasper Vähk Tallinna Reaalkooli 9. klassist (õp. Daniel Kaasik) 55 punktiga, keda autasustati kuldmedaliga ja premeeriti Tallinna Tehnikaülikooli stipendiumiga. II järgu pälvisid Silvia Nafthal (51 p, Gustav Adolfi Gümnaasium 9. kl.), Markus Vurm (50p, Tartu Kivilinna Kooli 8. kl), Kristofer Torokoff (50 p, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. kl), Marten Suits (47,5p, Ääsmäe põhikooli 9. kl) ja Joosep Iljas (46,5 p, Tallinna Reaalkooli 9. kl), keda premeeriti hõbemedaliga.
Gümnaasiumi arvestuses võitis I järgu suure ülekaaluga Saskia Põldmaa Tallinna Reaalkooli 11. klassist (õp. Mart Kuurme), kes kogus 63 punkti ja kellele anti kuldmedal, teda premeeriti ka Füüsika Instituudi eriauhinnaga väärtuses 500€. II järgu saavutasid Ralf Robert Paabo (53,5 p, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. kl), Aleksei Jemeljanov (53 p, Narva Keeltelütseumi 12. kl) ja Mihkel Rannut (52,5p, Tallinna Reaalkooli 11. kl), kellele riputati kaela hõbemedalid.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et teadaolevalt on Saskia Põldmaa esimene neiu, kes on võitnud füüsikaolümpiaadi lõppvooru gümnaasiumi arvestuses. Füüsikaolümpiaad toimub Eestis põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses alates 1994. aastast, enne seda toimus see klasside kaupa. Samuti õnnestus esmakordselt ajaloos ühel võistlejal võita järgudiplomi korraga nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis: Jasper Vähk sai põhikooli esimese järgu kõrval ka gümnaasiumi III järgu.
Lõppvooru tulemuste põhjal esitas žürii kandidaadid rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi Eesti võistkonda. Lõplik võistkond selgub treeninglaagrite ja valikvõistluste põhjal.
Võistlemisele lisaks esines 6. aprillil Cybernetica AS tarkvaraarenduse protsessijuht Toivo Vajakus huviloenguga „Usaldatavad täitmiskeskkonnad“. Samal päeval toimus ka ühine Rakett 69 vaatamine. Teisel päeval esines Cambridge’i Ülikooli magistrant Artur Avameri huviloenguga „Mänguteooria ja selle rakendused“.
Täname kõiki osalejaid ja soovime võitjatele palju edu treeninglaagrites ja rahvusvahelistel võistlustel! Žürii tänab õpetajaid õpilaste hea ettevalmistamise eest.
Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium, korraldas TÜ Teaduskool ja toetas Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskond, Robert Kiti asutatud Benoit Mandelbroti fond ja Tartu Ülikooli füüsikainstituut.
